Purunematu

1. Ma kardan iseend ja mõtteid,
mis keerlevad peas.
On nõnda hullumeelne mõelda,
ning öelda ei saa.
Nüüd olen pöörane kui tormgi,
mis laastab kui saab.
Nii seiklen läbi öö
vaid nii on hea.

Nüüd homseks olen kadunute teel
ja selles linnas rohkem mind ei näe.
Ma oleksin kui päikse poole teel
ses külmas öös.
Homseks olen kadunud su teelt
ja selles linnas rohkem mind ei näe.
Ei iial enam haiget mulle tee
su heitlik meel.

2. Nüüd annan veidi rohkem gaasi,
vaid kiirus mind peab.
Kui vihmapiisad tuuleklaasil,
nii ekslen kuid tean.
Ma rikun seadust, lõhun tundeid
ja lollusi teen.
Mind võiksid peatada,
kuid nii sa ei tee.