Kirgede Vang

Võõras on paik ja huuli on magus
keelatud maik kus mõistus küll kadus
varjude ränd taas täitis me tuba
lõputu mäng kuid puudus ju luba
Kuid päev tõuseb nüüd ja unede sängis
on nähtaval süü kõik kired on vangis
kas taas meile loa võiks pimedus anda
kas kord mind sa veel öösse võid kanda
lahkun ja jälgi ei jäta ma teele
homme kas taas ma tulen sul meelde
kui sa vaid teaks kui väga sind ihkan
ja seda teist nii meeletult vihkan